Maksimaalse lihasjõu testiga saab välja selgitada maksimaalse lihasjõu erinevates lihastes. Vastavalt sellel saab arvutada välja treeninguks sobivad raskused, et eesmärgipäraselt ja tõhusalt treenida. Selleks, et mitte treeningutel üle pingutaga või vastupidiselt ilma arenguta treenida on vaja teada lihaste maksimaalset jõudu. Iga inimene on erinev ja lihased tuleb treenida õigete raskustega.
Testides maksimaalset lihasjõudu erinevates lihastes teeb treener sulle sobivad soovitused, et tagada tulemus vastavalt püstitatud treeningeesmärgile.

Mida maksimaalse lihasjõu testile tulles kaasa võtta:

• Sporlik riietus.
• Spordijalatsid
• Veepudel
• Higirätik
• Pesemisasjad
• Kui on, siis isiklik pulsikell koos vööga

Lihasfunktsioondide testiga selgitatakse välja pinges lihased ning nõrgad lihaseid. Iga inimene on väga individuaalne ja seega on oluline treenida õigesti. Sooritada tuleb õigeid venituse harjutusi ning tugevdada lihaseid läbi õigete harjutuste, et tagada hea rüht ning hea lihastasakaal.
Ülemäärane pinge, vähene liikumine, liigsed koormused, ületreenitus võivad põhjustada lihastes pingeid ja valusid. Lihasfunktsioonide testiga saab teada, et milliseid lihased tuleb treenida ning milliseid venitada.

Vastavalt testist saadud tulemustele koostab treener sulle sobivad harjutused, et pinges lihaeid õigesti venitada. Toonust vajavaid ehk nõrgemaid lihaseid tuleb treenida ning selleks annab treener vastavad soovitused. Personaalne testimine annab parima tulemuse, sest iga inimene on väga individuaalne ning unikaalne.

Mida lihasfunktsioonide testile tulles kaasa võtta:

• Sporlik riietus
• Veepudel
• Higirätik
• Pesemisasjad

Lihaste seisundit saab testida praktiliste testide abil, kus sooritusvõimet hinnatakse korduste hulga järgi. Testiharjutused mõõdavad kõhu-, käe ning reie- ja tuharalihaste tugevust. Testides regulaarselt iga 3-6 kuu järel lihaste tugevust saab jälgida arengut ning pöörata tähelepanu nõrgemate lihasgruppide treenimisele.

Mida lihastugevuse testile tulles kaasa võtta:

• Sporlik riietus.
• Spordijalatsid
• Veepudel
• Higirätik
• Pesemisasjad
• Kui on, siis isiklik pulsikell koos vööga

Rasvaprotsent

Keha suur rasvaprotsent võib saada ohuks tervisele. Välimus ei pruugu anda ettekujutust keha rasvasisaldusest. Ka inimestel, kes on saledad ja kerged, võib rasvaprotsent olla normist suurem. Kuna vananedes asendub lihaskude rasvkoega, on rasvumine ka vanemate inimeste probleem. 
 

Skeletilihaste protsent

Skeletilihased jagatakse kaheks liigiks: siseorganite lihased, nagu süda ja luudele kinnituvad lihased, mida kasutatakse keha liigutamiseks. Skeletilihaste massi saab suurendada treeningu abil.

Vistseraalne rasv

Vistseraalne rasv on siseorganeid ümbritsev rasv. Arvatakse, et liialt suur vistseraalne rasvasisaldus on seotud vereringe kõrge rasvasisaldusega, mis võib põhjustada selliseid üldhaigestumisi nagu hüperlipeemiat ja diabeeti, halvendades insuliini võimet transportida energiat vereringest ja takistades selle kasutamist rakkudes. Selleks, et vältida või luua vähem soodsaid tingimusi üldhaigestumiste tekkimiseks, on oluline koht vistseraalse rasvasisalduse viimisel vastuvõetavale tasemele.

Põhiainevahetus

Sõltumata inimese kehalisest aktiivsusest on keha igapäevase funktsioonide käigushoidmiseks vajalik teatav minimaalne kogus energiat. Põhiainevahetus, st kalorite hulk, mis on vajalik keha minimaalseks energiaga varustamiseks, on indiviiditi erinev ning sõltub vanusest, kehakaalust, kehakoostisest ja energiakulust. Põhuainevahetuseks kulub 60-70% päevasest energiakulust.

Laktaat on piimhappesool, mis tekib lihastes anaeroobse ainevahetuse käigus.

Laktaaditest  annab  ülevaate laktaadi ehk piimhappesoola kontsentratsioonist veres. Proovi võetakse torkega näpuotsast või kõrvalestast ja pisike karbikujuline analüsaator annab tulemuse juba sekunditega.

Laktaaditesti tulemuste põhjal saavad nii algajad kui ka edasijõudnud treenijad teada enda aeroobsed ja anaeroobsed pulsivahemikud. Vastavalt testi tulemustele teeb treener  soovitused pulsivahemike kohta edaspidiseks treenimiseks vastavalt treeningeesmärgile.

Järsk tõus laktaadikõveral tähendab hapnikuvõla tekke alguspunkti ja sealt edasi järgneb koormuste suurenedes laktaaditaseme järsk tõus. Laktaadi kuhjumine lihases põhjustab kõigile tuttavat „täis“ või „kange“ lihase tunnet. Koormusjärgse taastumise laktaadikõvera järgi arvutatakse organismi laktaadieemaldamise kiirus.

Aeroobse läve juures treenimine on tervise aluseks ning selle osakaal treenituse parandamisel väga suur. Aeroobne lävi on pulsisagedus, millest allpool kasutavad lihased energia saamiseks peamiselt rasvasid ja ülespoole minnes kasutatakse energiaallikana üha rohkem süsivesikuid.

Aeroobse läve ümbruses treenides paraneb organismi võime teha pikaajaliselt rahuliku intensiivsusega tööd. Organism saab küllaldaselt hapniku ning seetõttu arendab selline treening hästi südant, hingamist ja vereringet. Suureneb väikeste veresoonte võrgustik lihastes ja lihaste võime muundada toitaineid hapniku abil energiaks.

Anaeroobset läve ületades hakkavad lihased enamasti energiaks tarvitama süsivesikuid ning energiat toodetakse valdavalt ilma hapnikuta (anaeroobselt), mistõttu hakkab laktaat kiiresti kuhjuma. Suurenenud laktaadisisaldus lihastes ja veres põhjustab oluliselt töövõime langust.

Treenituse paranedes hakkab anaeroobse läve pulss kõrgemale ja kehvenedes taas allapoole nihkuma. Seetõttu on hea oma arengut ja treenituse muutumist aegajalt testida.

Mida peaks teadma enne laktaaditesti tegemist:

• Koormustestile ära tule haigena (haigusest peaks möödas olema vähemalt 1 nädal)
• Söö 2-3 tundi enne koormustesti süsivesikuid (näit. Kartul, makaronid, tatar, riis, mahlad, teraviljatooted jne.)
• Koormustesti eelsel päeval ära tee trenni
• Joo päeva jooksul ja päev enne koormustesti piisavalt vedelikku
• Ära joo enne koormustesti kohvi ja teed
• Ära joo 24 tunni jooksul enne laktaaditesti alkoholi
• Ära suitseta enne laktaaditesti
• Tule testimisele kohale 10-15 min varem, et jõuaksid riietuda

Mida laktaaditestile tulles kaasa võtta:

• Sporlik riietus.
• Spordijalatsid
• Veepudel
• Higirätik
• Pesemisasjad
• Kui on, siis isiklik pulsikell koos vööga

Regulaarne liikumine ja sportimine tugevdavad tervist. Milline on sinu kehaline töövõime? Seda on võimalik testidest teada saada.Testide tulemused näitavad, millised on sinu kehaliste võimete tugevad ja nõrgad küljed. Testide tegemine aitab seada reaalseid eesmärke.

Testid ja mõõtmised personaalses treeningus:

• Kehakoostise näitajate  mõõtmine. Kehakaal, rasvaprotsent,  lihasprotsent, vistseraalne rasv, põhiainevahetus ja kehamassiindeks.
• Kehaosade  ümbermõõtude mõõtmised.
• Jala-, käte- ja kõhulihaste tugevuse hindamise test.
• Rühi hindamine ning soovitused õige rühi hoidmiseks.
• Lihasfunktsioonide test. Lihaspingete ja nõrkade lihaste väljaselgitamine.
• Maksimaalse  lihasjõu testid.
• Laktaaditest, vererõhu mõõtmine.
• Toitumise analüüs ja soovitused.